26.08.2021
Kuidas (äri)nime sobivust kontrollida?
- Ärinime sobivust saate kontrollida ettevõtjaportaalis, kui täidate avalduses ärinime osa, või Äriregistri teabesüsteemis oleva nimepäringu abil https://ariregister.rik.ee/est/name_query
- äriregistri nimepäring võimaldab otsida samasuguseid ja sarnaseid (äri)nimesid ja kaubamärke;
- selle üle, kas uus nimi on selgesti eristatav ja seadusele vastav, otsustab registrit pidav kohus avaldust menetledes (enne avalduse esitamist registripidaja/RIK kinnitust anda ei saa);
- selge eristatavuse reegleid pole seaduses täpsemalt sätestatud. Mõnel juhul võib üks täht olla eristamiseks piisav (Pill ja Lill), teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest (Fotoluks ja Photolux). Selleks, et jõuda õige tulemuseni, palume arvestada järgmist:
- otsimisel ei eristata suuri tähti väikestest;
- otsige sõna nii ainsuses kui ka mitmuses (Lill ja Lilled; Kaitseingel ja Kaitseinglid), nii nimetavas kui ka omastavas käändes (Lille ja Lillede);
- otsige sõnu nii kokku- kui ka lahkukirjutatud kujul ja nimeosade järgi (Pajulill ja Paju Lill; Transservis ja Trans Servis; Nordline ja Nord Line);
- otsige erineva kirjapildiga samakõlalisi sõnu (Fotoluks ja Photolux; Avenue ja Avenüü; Service ja Servis).
- kui küsitav nimi sisaldab kaubamärki, soovitame pöörduda Patendiameti kodulehele www.epa.ee, et jõuda selgusele, millises valdkonnas on kaubamärk kaitstud;
- olge nime kontrollides tähelepanelik, tulemus sõltub kasutaja vilumusest ja kannatlikkusest.
Mis on (äri)nime eristatavuse nõue?
- äriühingu ärinimi peab selgelt eristuma teistest äriregistrisse kantud ärinimedest;
- füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab selgelt eristuma teistest äriregistrisse kantud ärinimedest;
- ühel füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime, kui tal on äriregistris mitu ettevõtet;
- mittetulundusühingu ja sihtasutuse nimi peab selgelt erinema teistest registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.
Mis seos on ärinimel kaubamärgiga?
- ärinimi ei tohi sisaldada teise isiku Eestis kaitstavat kaubamärki ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolekuta;
- nõusolekut ei ole vaja, kui ettevõtja tegutseb alal, kus kaubamärk ei ole kaitstud (ettevõtja tegutseb ehituse alal, kaubamärk on kaitstud toitlustusteenuste klassis);
- samuti ei sega ärinime valikut kaubamärgi mittekaitstavad osad (näiteks üldmõisted).
Mis riskidega tuleb veel kaubamärkide osas arvestada?
- kaubamärk saab registreerimisel õiguskaitse tagasiulatuvalt, taotluse esitamise ajast. Kui ärinime äriregistrisse kandmine jääb teise isiku kaubamärgitaotluse esitamise ja registreerimise vahepeale, võib kaubamärgi omanik hiljem nõuda, et Te oma ärinime ära muudaksite. Menetluses olevad kaubamärgitaotlused leiate Patendiameti kodulehelt www.epa.ee;
- äriregistrit pidav kohus võrdleb uusi ärinimesid Eestis registreeritud kaubamärkidega. Kuid Eestis on õiguskaitse ka Euroopa Ühenduse kaubamärkidel. Võimaliku vaidluse korral on määrav, kumb on varasem (ärinime äriregistrisse kandmine või kaubamärgitaotluse esitamine). Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasi link on Patendiameti kodulehel www.epa.ee;
- kaubamärgi õiguskaitse võib tuleneda ka sellest, et ta on üldtuntud ega vaja registreerimist. Kuid sellist õiguskaitset peab kohtus eraldi tõendama.