Tegevusala määramine versiooniga EMTAK 2025
Tegevusala määramisel kasutatakse kehtivat EMTAK klassifikaatorit.
Kuni 31.12.2024 oli kehtivaks versiooniks EMTAK 2008. Alates 01.01.2025 on kasutusel uus versioon, EMTAK 2025.
Tegevusala määramisel on olulisteks abivahenditeks EMTAK tegevusala otsing ja EMTAK selgitavad märkused, kus iga tegevusala on põhjalikumalt kirjeldatud.
Vaikimisi on kehtiv versioon ette antud EMTAK tegevusala põhises otsingus.
Klassifikaatori versiooni muutumisega uuenesid mitmed jaotused, nimetused, koodid kui ka sisu. Oluliseks abivahendiks on siin Üleminekutabeli otsing
Tegevusala määramisel on oluline jõuda EMTAK viienda tasemeni (viiekohalise koodini), mis on Eesti rahvuslik tase. Paljudel juhtudel on EMTAK neljanda taseme tegevusala väga üldine. Seega on viies tase vajalik kõige täpsema ja detailsema tegevusala määratlemiseks.
Peamised reeglid
Tehnoloogia areng ei ole EMTAK tegevusalade määratlemisel kriteeriumiks. Tegevusalade klassifitseerimisel ei ole oluline, kas tegevus toimub traditsioonilisi või kaasaegseid tootmismeetodeid kasutades.
Allhange/ alltöövõtt ja seotud tööandjad
Alltöövõtjad on üksused, mis teostavad oma tegevust kas lepingu või alltöövõtutasu alusel. Allhankija on üksus, mis seostub lepingu alusel teise üksusega tootmisprotsessi mingi osa teostamiseks.
Allhankija, kes kasutab töötlusprotsessi täies ulatuses alltöövõttu, klassifitseeritakse Jagu C „Töötlev tööstus“ alla, juhul kui sisendmaterjal ja seeläbi ka lõpptoode kuuluvad talle.
Üksused, mis tellivad tootmisprotsessi täielikult allhanke korras, kuid ei oma sisendmaterjale klassifitseeritakse kaubanduslikeks hulgimüüjateks Osa 46 „Hulgikaubandus“ või vastavalt müüdavale kaubale Osa 47 „Jaekaubandus“. Need üksused ostavad tegelikult valmis kauba kavatsusega see edasi müüa. Need üksused võivad kujundada toodetavaid kaupu ja neil võib olla tootmisprotsessis ka sõnaõigus.
Allhangete puhul ehituses, kui allhankija jääb üldiselt vastutavaks tellitud ehitusprotsessi eest, klassifitseeritakse mõlemad Jagu F „Ehitus“ alla ja sealt edasi täpsemasse klassi, mis vastab teostatavatele ehitustegevustele.
Tootmine
Põllumajanduslik ja tööstuslik tootmine on primaarne tegevus, millega kaasneb toodetavate kaupade hulgi- ja/ või jaemüük. Kui toodetavate kaupade kõrval müüakse ka sisseostetud tooteid, siis tuleb müügitulu jaotuses välja tuua nii omatoodangu kui ka ostukauba müügitulu.
Remont ja hooldus
Remont ja hooldus jaotatakse remonditava või parandatava objekti järgi. Tooteid parandavad või hooldavad üksused klassifitseeritakse sõltuvalt kaubaliigist ühte järgmistest kategooriatest:
Metalltoodete ning masinate ja seadmete remont ja hooldus klassifitseeritakse Grupp 331 alla; Hoonete ja ehitustööde remont klassifitseeritakse ehituse alla Osa 43;
Arvutite ja sideseadmete parandus ja hooldus klassifitseeritakse Grupp 951 alla;
Tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja hooldus klassifitseeritakse Grupp 952 alla; Mootorsõidukite ja mootorrataste remont ja hooldus klassifitseeritakse Grupp 953 alla.
Üksused, mis remondivad ja hooldavad õhusõidukeid, vedureid ja laevu, liigitatakse samasse klassi kui neid tootvad üksused.
Paigaldamine
Paigaldamist, mis kaasneb seadmete müügiga, ei käsitleta kui põhitegevusala.
Üksused, mis tegelevad peamiselt ehitistes nende toimimiseks vajalike esemete või seadmete paigaldamise või kokkupanemisega, klassifitseeritakse ehituse alla Osa 43.
Masinate ja muude seadmete paigaldus, mis ei ole seotud hoonete toimimisega (või tsiviilehitusega), klassifitseeritakse Grupp 332 alla.
Kaubandus
Vahenduskaubandus on kauba ostu-müügi korraldamine teise lepingupoole nimel.
Hulgikaubandus on kauba riigisisene ja/ või rahvusvaheline edasimüük enda nimel.
Jaekaubandus on kauba müük lõpptarbijale.
EMTAKi struktuur põhineb müüdaval tootel, olenemata sellest, kas kaupa müüakse poes, internetis, kioskites ja turgudel või müügiautomaatide kaudu.
Iga kategooria sisu ja ulatus on määratletud selgitavates märkustes, milles tuuakse esile ka piiriprobleemid, tuues näiteid tegevusaladest, mis võivad tunduda sarnased, kuid on liigitatud mujale „Siia ei kuulu“.
Vahendusteenus
Vahendusteenuste osutamine on tegevus, mis hõlbustab ostjate ja müüjate vahelisi tehinguid kaupade ja teenuste tellimiseks ja/ või kohaletoimetamiseks tasu või vahendustasu eest, ilma et osutataks teenuseid või võetaks vahendatavad kaubad enda omandisse. Neid tegevusi saab ellu viia digiplatvormidel või mittedigitaalsete kanalite kaudu.
Vahendustegevusest saadav tulu võib hõlmata muid sissetulekuallikaid, näiteks reklaamipinna müügist saadavat tulu. See määratlus ei hõlma finants- ja kindlustusvahendusteenuseid, mis on liigitatud Jagu L „Finants- ja kindlustustegevus“ alla.
Majutus
Majutuse alla kuulub külastajate ja reisijate lühiajaline majutus.
Pikaajaline majutus, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping, klassifitseeritakse Jagu M „Kinnisvaraalane tegevus“ alla.
Kui ettevõtja pakub lisaks majutusele ka toitlustamist, siis tuleb ka see müügitulu jaotuses eraldi välja tuua.
Avalik haldus
Osa 84 alla liigitatakse ainult riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud üksused.
Äriühinguid sellesse ossa ei liigitata.
Organisatsioonide tegevus
Osa 94 alla liigitatakse ainult mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse registreeritud üksused.
Äriühinguid sellesse ossa ei liigitata.
Jagu U ja Jagu V ei ole Eestis kasutusel. Seetõttu ei liigitata nendesse jagudesse äriühinguid ega ka vabaühendusi.
Lingid õigusaktidele:
Kohtule dokumentide esitamise kord
EMTAK kasutajatugi: