Kas bilansi kolmas veerg tuleb ka täita?
Kolmandat tulpa tuleb kasutada juhul kui bilansis informatsiooni esitusviis on muutunud. Juhul, kui soovite sisestada bilanssi aruandeperioodi näitajad ning võrdlusandmed, mis ei ole muutunud eelmise aruandega võrreldes, siis võib üldandmetes valida „Aruande perioodid“, vajutada lingil „Muuda perioode“ ning kustutada üle-eelmine periood. Seejärel Teile kuvataksegi vaid kaks perioodi – aruandeaasta ja eelmise aruande periood. Eelpool kirjeldatu ei ole kohustuslik, võib täita ka aruannet, kus on kolm veergu, täites esimesed kaks veergu ning jättes kolmanda veeru tühjaks.
Kuidas kajastada bilansis korrigeeritud andmeid?
RTJ 1 p 52 - Informatsiooni esitusviisi muutmisel tuleb tagasiulatuvalt korrigeerida ka aruandes esitatud eelmise perioodi võrdlusandmeid, viies need vastavusse uue esitusviisiga, välja arvatud juhul, kui uue esitusviisi mõju eelmistele perioodidele ei ole võimalik usaldusväärselt määrata. Bilansis kajastatava informatsiooni esitusviisi muutmisel peab ettevõte esitama lisaks eelmise perioodi lõppbilansile ka eelmise perioodi algbilansi, lähtudes uuest esitusviisist.
Näiteks 2012 aasta aruande puhul on 31.12.2010 eelmise perioodi algbilanss ning korrigeerimise puhul on vaja esitada andmed ka selle kuupäeva seisuga. Seega, korrigeerimisel on vaja esitada 31.12.2012 andmed (ehk aruandeaasta andmed), 31.12.2011 (juba korrigeeritud eelmise majandusaasta lõppandmed) ning 31.12.2010 (korrigeeritud eelmise majandusaasta perioodi algandmed).
Miks lisad Seotud osapooled ja Tööjõukulud on kohustuslikud?
Seotud osapoolte ja tööjõukulu lisa on kohustuslikud täita tulenevalt raamatupidamise seaduse Lisa 3 (8) nõudest avalikustada tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna) ja potentsiaalsed kohustused, samuti töötajatele arvestatud tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv lõppenud majandusaastal. Varasemalt tuli see informatsioon avalikustada tegevusaruandes, nüüd tuleb vastav informatsioon avalikustada lisades.
Mis näitajad tuleb Seotud osapoolte lisasse märkida?
Seotud osapoolte lisas tuleb kajastada tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna) ja potentsiaalsed kohustused.
Lisas tuleb avalikustada juba eelpool nimetatud read, kuid võttes arvesse ka täiendavaid nõudeid, mida RTJ kehtestavad. Näiteks seotud osapoolte kohta avalikustatav infot täpsustab RTJ 2 punktid 45-49.
Korteriühistute puhul võib juhtuda, et kõik bilansisaldod ja kasumiaruande tulud ja kulud on tehingud seotud osapooltega. Sellisel juhul saabki Seotud osapoolte lisast vastavat teavet.
MTÜ-de ja sihtasustuste puhul kehtivad samad nõuded kui tavalise äriühingu raamatupidamise aruande osas. Lisaks peavad MTÜ-d avalikustama Seotud osapoolte lisas, kui palju on liikmete arv füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa (raamatupidamise seadus Lisa 3 punkt 8).
Keda mõeldakse MTÜ puhul Seotud osapoolte lisas füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust liikmete all?
Korteriühistud
Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1
(4) Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud
kinnisomandi korteriomandite omanikud (edaspidi korteriomanik).
Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et mõnele füüsilisele või juriidilisele isikule võib majas kuuluda mitu kuni mitukümmend korterit. Viimasel juhul on KÜ liikmel küll häälte arv suurem kui üks aga ta loetakse ikkagi üheks liikmeks. Kui majas kuulub 10 korterit kinnisvarafirmale ja 5 erinevatele füüsilistele isikutele, on korteriühistu liikmete arv kokku 6.
Tavalised mittetulundusühingud
Mittetulundusühingute seaduse § 12 kohaselt võib MTÜ liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget, kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu. Liikmete arvestust peab korraldama juhatus ja täpsete andmete omamine pole oluline aastaaruandesse õige arvu kirjutamiseks, vaid näiteks ka, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel oleks selge, kui paljudel on üldse hääleõigus.
Eraldi arvestust tuleb pidada juriidilisest ja füüsilisest isikutest liikmete üle ja minimaalselt võiks olla nimekirjas märgitud liikme nimi ning liikmeks vastuvõtmise aeg.
Mõnikord ei tehta selget vahet, kes on MTÜ liikmed ja hääleõiguslikud üldkoosolekul ning kes on tegelikult kliendid – küsimus tõstatub sageli kultuurikollektiivide või spordiorganisatsioonide puhul, kus näiteks kooris, tantsurühmas või trennis osalevad inimesed on vahel ka kõik MTÜ liikmed, aga mitte alati ja neile osutatakse lihtsalt teenust.
Tavalise MTÜ liikmelisust ei saa füüsilised isikud pärandada ega üle anda; juriidilistel isikutel säilib liikmelisus ümberkujundamisel, kuid lõpeb ühinemise või jaotumise korral.
Reeglina on MTÜ liikmete arvestuse pidamine sisemine töökorralduslik asi ja riigile peavad liikmete nimed teatama vaid näiteks erakonnad, aga MTÜ seaduse alusel on registripidajal õigus siiski igal ajal nõuda juhatuselt andmeid MTÜ liikmete arvu kohta.
Mis näitajad tuleb Tööjõukulud lisasse märkida?
Tööjõukulu lisas töötajatele arvestatud tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv lõppenud majandusaastal.
Tööjõukulu lisa hõlmab ka juhatuse liikmete makstud palka ning muid nende tööga kaasnevad tööjõukulusid.
Lisades tuleb avalikustada juba eelpool nimetatud read, kuid võttes arvesse ka täiendavaid nõudeid, mida RTJ kehtestavad.
Miks tuleb kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek esitada?
Esitamise nõude sätestab kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepaneku puhul raamatupidamise seadus §14. Kasumi jaotamise/kahjumi katmise otsuse esitamise kohustus tuleneb äriseadustiku §971 ja §335.
Milline kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepaneku/otsuse vorm tuleb valida?
Ettepanek ja otsus on alati sama tüüpi, st ühes aruandes ei ole õige kasutada näiteks kasumi jaotamise ettepanekut ning kahjumi katmise otsust.
Erinevates situatsioonides võib lähtuda järgnevast (vt tabel).
|
Situatsioon |
Vorm |
|
Ettevõttel jaotamata kasum, aruandeperioodil kasum |
Kasumi jaotamise ettepanek/otsus |
|
Ettevõttel jaotamata kasum, aruandeperioodil kahjum, varasemalt kogunenud jaotamata kasumit ei jaotata |
Kahjumi katmise ettepanek/otsus |
|
Ettevõttel jaotamata kasum, aruandeperioodil kahjum, ettevõte otsustab maksta dividende eelmise perioodide jaotamata kasumist |
Võib kasutada mõlemat, olenevalt sellest kumb tehing on olulisem – suur kahjum, vähe dividende – kahjumi katmise ettepanek/otsus; väike kahjum, palju dividende – kasumi jaotamise ettepanek/otsus |
|
Ettevõttel eelmiste perioodide akumuleerunud kahjum, aruandeperioodil kahjum |
Kahjumi katmise ettepanek/otsus |
|
Ettevõttel eelmiste perioodide akumuleerunud kahjum, aruandeperioodil kasum |
Võttes arvesse äriseadustiku § 276 kas kahjumi katmise ettepanek/otsus või kasumi jaotamise ettepanek/otsus |
Kuidas täita kasumi jaotamise/kahjumi katmise ja/või otsuse vormi?
Vormi ülesehitamisel kehtib reegel – mõlemad kokku read peavad sisaldama sama numbrit. Näiteks: ühingu jaotamata kasum on 200, aruandeaasta kasum 100, esimene Kokku seega 300. Ühing otsustab suurendada reserve 30 ühiku võrra ning maksta välja dividende 150. Sellest tulenevalt on jaotamata kasum peale jaotamist 120 (300-30-150). Vastav summa tuleb kajastada real Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale kasumi jaotamist. Kokku rida jällegi 300 (30+150+120).
|
|
31.12.2009 |
|
Eelmiste perioodide jaotamata kasum |
200 |
|
Aruandeaasta kasum |
100 |
|
Kokku |
300 |
|
|
|
|
Jaotamine |
|
|
Teiste reservide suurendamine |
30 |
|
Dividendideks |
150 |
|
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) |
120 |
|
Kokku |
300 |