E-äriregister on riiklik portaal, mis sisaldab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete andmeid ühes keskkonnas. Portaalis on andmed eeskätt juriidilise isiku kohta (nt osaühingud, korteriühistud), aga ka mõned andmed selle juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku kohta (nt juhatuse liikme andmed, osaniku andmed).
E-äriregistri registrikaardi andmed, mis on üldandmed juriidilise isiku kohta ning esindusõiguse kohta, on kõigile avalikud ning ka indekseeritavad (st otsingumootoritest leitavad). Otsingumootoritest leitavus on eeskätt vajalik seetõttu, et kõik ei pruugi olla teadlikud äriregistri kaudu andmete kättesaadavusest ja nende andmete ajakohasusest. Seeläbi on aga kõigil juriidilise isiku andmeid otsides võimalik tutvuda õiguskindlate andmetega otse algallikast. Oluline on, et teistes infoportaalides ei pruugi andmed olla õiged ja ajakohased, äriregistri andmetele aga saab tugineda.
Portaalis on juriidilise isiku kohta kogutud ka muud avalikud andmed ja dokumendid – need on andmed ja dokumendid, mis on kas esitatud äriregistrile (nt avaldused, osanike andmed, nõukogu andmed) või mille on äriregister ise kogunud teistest riigiportaalidest (nt Maksu- ja Tolliametist saadud andmed maksude, võlgnevuste, töötajate arvu kohta). Need andmed ei ole indekseeritavad ehk otsingumootoritest nähtavad ja nendega saab tutvuda üksnes e-äriregistri kaudu. Kui nimetatud andmeid on siiski otsingumootori poolt indekseeritud ja välja kuvatud palume andmete eemaldamiseks pöörduda konkreetse otsingumootori pidaja poole.
Lisaks eelnevale on äriregistris ka dokumendid, mis on seotud registrimenetlusega ja millega saab tutvuda ainult siis, kui selleks on registripidaja tuvastanud õigustatud huvi.
Nagu öeldud, siis sisaldab e-äriregister ka juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku andmeid.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 artikkel 6 lõige 1 punkt (e) ja 3 punkt lubab töödelda isikuandmeid, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse kas liidu õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.
Õiguslik alus isikukoodide kogumiseks ja töötlemiseks (sh avalikustamiseks) äriregistris tuleneb seadusest[1]. Eestis loetakse isikukood tavaliste isikuandmete hulka nagu nt inimese nimi, sugu, sünniaeg jms. Äriregistris olevad andmed (nii juriidilise isiku kui füüsilise isiku kohta, sh isikukood) on seadusest tulenevalt avalikud kõigile. Äriregistri andmete avalikkuse eesmärk on avalikustada informatsioon kõikide asjakohaste õigussuhete kohta, mis majandustegevusest osavõtvatel juriidilistel isikutel on. Selline avalikustamine on oluline ärikeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks. Seega, et tagada pooltevaheliste tehingute õiguspärasus, peab äriregister andma informatsiooni juriidiliste isikute kohta, sh selle kohta, kes on need isikud, kes on õigustatud juriidilist isikut esindama nt äritehingutes.
On oluline teada, et iga juhatuse liige omab üldiselt väga laiu õigusi esindamaks juriidilist isikut kõigis tehingutes[2] ning seetõttu peavad huvitatud isikud suutma ühemõtteliselt tuvastada näiteks seda, kas see isik, kes on allkirjastamas olulist lepingut äriühingu nimel, omab ka päriselt allkirjaõigust. Oleks väga raske, kui mitte võimatu, tagada äriregistri pidamise üht peamistest eesmärkidest (ärikeskkonna usaldusväärsus) andmata avalikkusele võimalust tuvastada juhatuse liikmete isikuid. Seda saab teha vaid avalikustades isikukoodid nagu ka seadus ette näeb. Muul juhul, isegi kui isikukoodi asemel avalikustataks näiteks sünniaeg, suureneks oluliselt pettuste oht, sest samanimelised ja samal kuupäeval sündinud isikud ei ole haruldane kokkusattumus.
Seaduse alusel kantakse registrisse ka avaldaja poolt esitatud juriidilise isiku aadress. Esitades oma elukoha aadressi äriregistrile juriidilise isiku asukohana, peab arvestama, et sellele antakse õiguslik tähendus ja see avaldatakse e-äriregistris juriidilise isiku (nt osaühingu) aadressina. Registris on aadressi alati võimalik muuta. Selleks tuleb esitada vastav avaldus. Kindlasti tuleb aga tähele panna, et esitatud aadress peab olema selline, kust juriidiline isik saab talle saadetud kirjad kätte, sest eeldatakse, et registris olev aadress on õige. Oluline on ka asjaolu, et andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja (mh on valeandmete esitamine kriminaalkorras karistatav).
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lg 8 alusel avaandmeteks[3] olevate isikuandmete taaskasutamise viisi piiranguid, nt indekseerimise piiramine otsingumootorite poolt, tuleb seada vaid juhul, kui taaskasutamiseks andmine kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust. Nagu ka eelnevalt öeldud, ei kahjusta äriregistri registrikaardi andmete[4] avalikustamine ja indekseerimise lubamine oluliselt füüsilise isiku eraelu puutumatust.
[1] Vt äriseadustik (ÄS) ÄS § 22 lg 1, ÄS § 26 lg 1, ÄS § 145 lg 1 p 5, korteriomandi- ja korteriühistute seadus (KrTS) KrTS § 63 lg 4 p 5, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) MTÜS § 75 lg 2, MTÜS § 77 lg 1, MTÜS § 89 p 4, MTÜS § 10 lg 1 p 4, sihtasutuste seadus (SAS) SAS § 14 lg 1 p 5, tulundusühistuseaduse (TÜS) § 8 p 4,
[2] Vt ÄS § 181 lg 1, KrTS § 24 lg 1, MTÜS §27 lg 1, SAS § 18 lg 1, TÜS § 58 lg 1
[3] Vt AvTS § 31 lg 1: avalik teave, mille üldist kasutamist ei ole piiratud
[4] ehk üldandmed juriidilise isiku ja esindusõiguse kohta