Tegeliku kasusaaja andmete esitamine ja muutmine
1. septembrist 2018 alates peavad juriidilised isikud e-äriregistri portaali või notari kaudu esitama tegelike kasusaajate nimekirja. Alates sellest kuupäevast asutatud uued juriidilised isikud peavad algse tegelike kasusaajate nimekirja esitama juba asutamise käigus. Tegeliku kasusaaja andmete hoidmise ja kogumise kohustus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 9. peatükist.
Seaduse kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus hoida ja koguda asjakohaseid, täpseid ja ajakohastatud andmeid tegelike kasusaajate kohta, samuti teavet omandiõiguse või muude kontrolli teostamise viiside kohta.
Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus on seni olnud krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel. 1. septembrist 2018 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse sätete kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus oma tegelikud kasusaajad äriregistri kaudu avaldada. Selleks peavad ühingu osanikud, aktsionärid või liikmed tegelike kasusaajate andmed juhatusele avaldama. Seejärel esitab juhatus need andmed e-äriregistri või notari kaudu.
Loe Rahandusministeeriumi poolt koostatud: Sisulist juhist tegelike kasusaajate määramiseks
E-äriregistrisse sisse logides on ühingu esindusõiguslikul isikul võimalik esitada ühingu tegelike kasusaajate andmed.
Selleks vajutage pärast sisselogimist avalehelt nupule "Minu töölaud"
Seejärel avaneval seotud juriidiliste isikute nimekirjas vajutage juriidilise isiku nimele, kelle tegelike kasusaajaid määratakse.
Avanenud lehel kuvatakse juriidilise isiku põhiinfo ning "Tegelike kasusaajate" osas nimekiri kehtivatest tegelikest kasusaajatest, kus on võimalik isikud lisada, muuta ja eemaldada, vajutades selleks nupule "Muuda andmeid"
Järgnevalt avaneb muutmise vaade, kus saate lisada uusi tegelikke kasusaajaid ning olemasolevate tegelike kasusaajate andmeid muuta.
Lisamisel tuleb täita info tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi, elukoha riigi ning kontrolli teostamise viisi kohta. (Kui isikul Eesti isikukood puudub, saab lisada info teise riigi kohta ning täita kas isikukoodi või sünniaja lahtri.)
.
Tegeliku kasusaaja kustutamisel tuleb lisada ka kustutamise põhjus, valides kas:
- eemaldamine tehakse, kuna isik oli määratud tegelikuks kasusaajaks ekslikult. Sellisel juhul ei kuvata selle isiku andmeid tegelike kasusaajate ajaloo nimekirjas.
- eemaldamine tehakse, kuna isik ei ole enam tegelik kasusaaja. Sellisel juhul kuvatakse isikut hiljem tegelike kasusaajate ajaloolistes andmetes.
Portaal ei võimalda kõigi tegelike kasusaajate kustutamist, kõigi varasemata tegelike kasusaajate kustutamisel tuleb lisada ka uued tegelikud kasusaajad.
Pärast kõigi vajalike muudatuste tegemist tuleb vajutada "Edasi" kontrollida, kas kõik muudatused on korrektsed ning seejärel muudatused esitada.
Tegelike kasusaajate muutmise avaldust ei allkirjastata ning riigilõivu ei nõuta. Juriidiilise isiku andmetes tehakse tegelike kasusaajate muudatused pärast esitamist automaatselt ja koheselt.
Tegelike kasusaajate andmete nähtavuse piiramine
Tegelike kasusaajate andmete nähtavust on võimalik piiratud juhul, kui tegelik kasusaaja on alaealine, piiratud teovõimega või teda ähvardab oht.
Nähtavuse piiramiseks tuleb esindusõiguslikul "Minu töölaud" vaates vasakus allosas vajutada lingile "ettevõtja otsing"
Järgnevalt tuleb vajutada nupule "Alusta tegeliku kasusaaja nähtavuse piiramist"
Piiramise avalduses tuleb esmalt sisestada e-posti aadress ning kinnitada see (kinnituskiri saadetakse sisestatud e-posti aadressile ning kasutaja peab saadud kirjas olevale kinnituslingile vajutama)
Seejärel tuleb märkida andmete nähtavuse piiramise alus:
- alaealine
- piiratud teovõimega
- oht
Pärast valiku tegemist tuleb lisada ka põhjendused. Kui piiramise aluseks on oht, tuleb järgmises etapis lisada ka dokument, mis tõestab ohu olemasolu.
Kui piiramise aluseks on "alaealine" või "piiratud teovõimega" kontrollib portaal automaatselt rahvastikuregistrist, kas isik kuulub vastavasse gruppi.
Avaldus tuleb seejärel esitada. Kui avaldus on esitatud kontrollib Rahandusministeerium, kas nähtavuse piiramine on õigustatud ning teeb vastava otsuse.
Kui avaldus on põhjendatud, piiratakse andmete nähtavust e-äriregistris tegelike kasusaajate vaates. Andmed jäävad nähtavaks isikutele, kellel on selleks seaduse alusel õigus.
Alaealise ja piiratud teovõimega isikute puhul on andmete nähtavus piiratud seni, kuni rahvastikuregistri andmete põhjal saab isik täisealiseks või taastub teovõime.
KKK
1. Kes peavad andmeid esitama?
Andmeid peavad esitama äriühingud, MTÜd ja sihtasutused
2. Kes ei pea andmeid esitama?
Andmeid ei pea esitama:
- Ühingud staatusega "likvideerimisel"
- FIEd
- korteriühistud;
- hooneühistud;
- reguleeritud turul noteeritud äriühingud, millele kohaldatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või samaväärseid rahvusvahelisi standardeid, millega tagatakse omanikke käsitleva teabe piisav läbipaistvus;
- sihtasutused, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus.
Eelpool nimetatutest peavad sihtasutused ise ettevõtjaportaalis Tegelike kasusaajate määramise lehel märkima, et neil puudub seadusest tulenev kohustus tegelike kasusaajate andmeid esitada.
Korteriühistute, hooneühistute ning noteeritud äriühingute puhul tuvastab portaal automaatselt, et ühing ei pea tegelike kasusaajate andmeid esitama ning seda võimalust ka ühingul ettevõtjaportaalis ei ole.
3. Kuidas saab tegelike kasusaajate andmetega tutvuda?
Andmetega on kohe pärast nende esitamist võimalik kõigil tutvuda e-äriregistri portaalis.
Täpsemad juhised andmetega tutvumiseks siin.
4. Kuidas saab asutamisel tegelike kasusaajate andmed määrata?
Esmakande avalduses saab märkida isikud, kes on juriidilise isiku tegelikud kasusaajad
5. Kui tihti peab andmeid uuendama?
Kui tegelike kasusaajate andmed ei ole muutunud, kinnitatakse seda iga-aastaselt majandusaasta aruande esitamise käigus.
Kui andmed on muutunud, tuleb uuendatud info koheselt e-äriregistri portaalis esitada.
6. Kes on MTÜ tegelikud kasusaajad?
Rahandusministeeriumi juhiste kohaselt:
Tegelik kasusaaja tuleb märkida ka mittetulundusühingute puhul, kuigi neist ühegi eesmärgiks pole kasumi saamine.
Vastavalt tegeliku kasusaaja definitsioonile näidatakse sellisel juhul ära isik(ud), kelle kontrolli all ühing tegutseb. Tavapäraselt on need juhatuse liikmed.
Erandid on võimalikud nt juhul, kui mittetulundusühingu asutajateks või liikmeteks on juriidilised isikud: sellisel juhul määratakse tegelik kasusaaja samamoodi nagu äriühingute puhul. Ka siin kehtib põhimõte, et enam kui neljaliikmelise juhatuse puhul piisab juhatuse esimehe ära märkimisest.
Kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutsebki tema isiklikes huvides.
Loe ka:
Juhised tegelike kasusaajate õigsuse kinnitamiseks (lahknevusteate korral)
juhised juriidiliste isikute tegelike kasusaajate andmete vaatamiseks